BLOG

Miks võiks vähemalt korra oma elus mõnel maratonil aerutada


Kuidas me esimest korda kaheses paadis istusime

Neljapäeval, vaid kaks päeva enne Emajõe maratoni, käisime Pirita jõel Siimu venna krokodilli (WK640) katsetamas. Mina istusin esimest korda oma elus kahesesse paati ja ma pean ausalt tunnistama, ega seal ees väga mugav küll istuda pole. Peas käib vähemalt kümme mõtet – kuidas see paat liikuma saada ühes rütmis? Kui mul kaob rütm ära, mis see tagumine siis teeb? Aga kui ma ära väsin, kas ma siis saan tagant kohe aeruga kuklasse? Kui ees on kivi või oks, kas ma siis pean tagumist teavitama sellest? Kui ma otse enda nina alla räägin, kas tagumine üldse kuuleb midagi? Kuidas ma tean, et tema ka ikka aerutab, mitte ei lase mul kogu tööd teha? Täielik mõtete virr-varr.

Õnneks ei märganud Siim monoloogi mu peas ning teavitas uhkelt, et see paat on üks esimesi WK süstasid üldse, mis kunagi toodeti. Ajalooline hetk, mina, esimest korda oma elus ühes esimeses WK toodetud paadis.

Mõeldud tehtud – pea 30 minutit aerutamist ja saime aru, et niimoodi küll kaugele ei jõua. Mul oli võhm täitsa väljas ja no ega sellest tehnikast ka midagi järgi ei olnud. Vahetasime süstas kohad ja keerasime tagasi algusesse. Sedasi läks sõit palju paremini. Sain jälgida kuidas Siim liigub ja rütm püsis lõpuni sama. Leppisime kokku, et lähme teeme laupäeval Emajõe ära. Mina istun taga ja Siim on ees. Kuigi mu jalad ei ulatunud pedaalideni, olime siiski mõlemad veendunud, et küll me selle 37km kuidagi ikka sõidetud saame.

2020 aasta 38. Emajõe maraton

Õnneks on vähemalt ühel meist veidi rohkem kogemust ja taipu tegutseda õigel ajal ja suhelda õigete inimestega. Laupäeva hommikul jõudsime starti uue WK640 Sport süstaga, mille Hannes meile usaldas. Minu sügav kummardus ja tänu! Krokodilliga vist jõuaksime praegu finišisse jonnides ja nuttes

Stardis oli palju rajaaerutajaid ja sõudjaid, kusagil olid ka mõlemad Hannesed. Siim jõudsis mulle vaid tagant öelda, et kui suudame Hanneste rütmis püsida, oleme väga hea sõidu teinud. Eesmärk olemas, stardipauk antud, läks minna. 3 tundi ja 2 minutit hiljem olime oma sõidu lõpetanud, mõlemad Hannesed kusagil kaugel maas. K2MIX klassi esimesed ja üldarvestuses 18. koht. Ma siiani ei suuda uskuda, et suutsime sellise sõiduga maha saada.

Miks võiks vähemalt korra oma elus mõnel maratonil aerutada

See kerge ärevus mis keha vallutab kui võistluse stardiplatsile jõuad on lihtsalt nii mõnus. Inimesed sagivad ringi, tassivad oma paate ja teevad viimaseid ettevalmistusi. Siis näed mõnda vana sõpra või uut tuttavat kellega alles eelmisel võistlusel jõel koos mõne kilomeetri aerutasid. Enne kui üleni arugi saad, oled ennastki juba stardijoonele sättinud ja ootad kerge ärevusega, mis eesolev sõit toob. Muidugi oleneb maratonile ettevalmistus suuresti läbitavast distantsist, ent Emjõe maraton on midagi sellist, mis on isegi pühapäevasportlasele jõukohane ning väga hea algus aerutamise katsetamiseks. 

Minule on esimesed kilomeeetrid olnud alati nauditavad – keha liigub mõnusalt kindlas rütmis, jõuad märgata loodust, lihased ei ole veel kanged, ehk saad isegi mõne paatkonnaga paar sõna vahetada. Mida aga tunnid edasi, seda raskemaks läheb. Ühel hetkel saad aru, et istmik on juba väga tundlik ja jalad ei taha hästi liikuda, tehnika vajub ära ja siis hakkab aju tööle – milleks ma seda siin nüüd teen, kellele seda vaja on, keha on pärast nii katki, käed on kanged ja villid tulevad. Kes autorooli hoiab, kui on vaja pikem sõit pärast võistlust teha? Tuhat mõtet ja emotsiooni ühes väikeses peas ja inimkehas. See on kõik osa protsessisist. Lihtsam on toimuvaga leppida ja lihtsalt proovida vaadata kõrvalt, mis tuleb. Lõpuni jõuame enamus nagunii. Vot siis on hea tunne, kui üle finišijoone oled liuelnud.

Aerutamine iseenesest on väga meditatiivne tegevus, vesi ju ka on alati pigem rahustav. Vaim puhkab ja saab laetud hoopis teise energia ja jõuga.

Kui soovid maratonidel aerutamisest ja ettevalmistusest saada põhjalikumat ülevaadet, siis kevadel enne uue hooaja algust oleme taas olemas Sinu jaoks üks-ühele treeninguteks ja loenguteks.

Share this post

Share on facebook
Share on twitter
Share on linkedin

Other blogs